Sai jälle käidud Tallinnas ja laupäeval käisime koos Ergiga ka rannas. Kuigi oli väga kõva tuul ja korralikud lained, siis paistis vähemalt päike ja ilm oli sügiseselt ilus. Rannas ei olnud palju inimesi ja koera sai lahtiselt jooksma lasta. Muidu ei ole koeraga nn plaažil viibimine lubatud, aga kuna pole rannahooaeg, siis vilistasime sellele.Koer oli igaljuhul väga õnnelik vabaduse üle, lasime tal joosta edasi-tagasi, nuuskida, palliga mängida. Üritasime teda ka natuke vette meelitada, aga algul ta seda väga ei tahtnud. Millegipärast oli tal tekkinud tõrge vee suhtes, isegi vihmavee lompidest käis kaarega mööda. Seega üritasin teda natuke ärgitada ja jalgupidi vette minema, see õnnestus ühe pisikese kraavi juures väga hästi, mis merre suubub. Küll ta taidles seal edasi tagasi ja üritas algul üle kraavi hüpata, aga ei õnnestunud. No siis ei jäänudki muud üle, kui plätserdada vees. Eriti põnevaks läks Ergil siis, kui tulid suuremad lained, mis kraaviveega segunedes tekitasid mulle ja no neid pidi ju kohe kätte saama ja ära sööma. Lõbu oli laialt ja ei mingit veekartust enam. Kindlasti oli kohustuslik ka kaevandamine ja oi kui põnev see on. Liiva lendas igasse kaarde.
Rannast lahkudes oli Erk omadega täiesti toss ning koju jõudes vajus lösakile ning üritas vaevaliselt oma silmi lahti hoida. Meie väsitustöö läks igati korda.
If somebody wants a translation, then just let us know.
Marko
